Refleksioon, kuidas seda mõista?

Refleksioon, kui sõna, hakkas minu kõrvu kostuma üha sagedamini, kui otsustasin osaleda erinevatel täiendkoolitustel. Alguses tekitas see minus väga suurt segadust. Sõna refleksioon oli justkui igapäevaselt käibel olev sõna, mille tähendust ma ei mõistnud ja see häiris mind. Ühel hetkel avastasin, et ka ise kasutan sõna refleksioon ja reflekteerima, järelikult oli nende sõnade tähendus mu teadvusesse jõudnud koos arusaamaga. Otsides internetist selgitust sõnale refleksioon leiab üsna palju selgitusi. Vikipeedia annab teada, et sõna refleksioon on ladinakeelne reflexio, mille vaste on peegeldus. Minu meelest see on väga hea selgitus sõnale refleksioon.

Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine (Lepp, 2009).
https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/

Refleksiooni eesmärgiks on analüüsi käigus muuta seni kasutatud probleemseid strateegiaid ja toimimismustreid kvalitatiivselt paremini toimivateks, tuleviku arengut silmas pidades.

https://youtu.be/u5VTva7rPxg

Refleksiooniprotsessi tulemus peaks kanduma üle õpetaja tegevusse – oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.
https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/

Kellele refleksioon on vajalik ja suunatud?

Videos kõneleb Bill Gates, kui oluline on konstruktiivne tagasiside õpetajatele ja kui tõhus meetod see on õpetajale, et oma tunde üha paremaks ja sisukamaks vormida. Bill Gates räägib küll USA valguses aga kõik see kehtib samuti ka Eesti õpetajate suhtes.

https://youtu.be/81Ub0SMxZQo

Videos on suurepäraselt esile toodud refleksiooni kui enesearengu meetodi olulisus. Lisaks tuleb hästi esile see, et õpetaja, kes ise refleksiooni kasutab ja tagasisidet soovib, õpetab seda ka oma õpilastele. Muidugi ei kuulu tagasiside andmine ja vastu võtmine koos eneserefleksiooniga ainuüksi õpetaja ameti juurde, vaid on oluline kõigi elualade esindajate puhul.
https://sisu.ut.ee/opikasitus/61-selgitused-ja-n%C3%A4ited

Refleksioon on oluline ja edasiviiv jõud ka õpilaste jaoks. Väga oluline on õpilastele tagasisidestada/peegeldada nende tegemisi, teadmisi ja õpitut. See annab õpilasele võimaluse analüüsida enda õppetööd ning protsessi ja selle tulemusel teha vastavaid tähelepanekuid ja muudatusi.

Kas refleksioon ja analüüs on sünonüümid?

Eestikeelses kirjanduses ja omavahelises suhtluses kasutavad õpetajad refleksiooni väljendamiseks sageli sõna eneseanalüüs. Piir refleksiooni ja eneseanalüüsi vahel on kirjanduses ja praktikas ebaselge. Eneseanalüüs tähendab samuti enda jälgimist ja hindamist, oskust olla oma tegevustes kõrvaltvaataja rollis ning kohandada oma tegevust vastavalt analüüsile.  Samas ei pruugi eneseanalüüs viia tegevuse muutuse ja õppimiseni.

Refleksioonil ja eneseanalüüsil on suur ühisosa, aga need ei ole sünonüümid. Eneseanalüüsi võib vaadelda refleksiooniprotsessi olulise algfaasina. Ajalise surve tõttu reflekteerivad õpetajad sageli juhuslikult ning kiire lahendus pakutakse välja enne, kui on probleemi olemusest täielikult aru saadud.


https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/

Refleksiooni mudelid

Selleks, et paremini mõista, kuidas reflekteerimine peaks toimuma, millistele küsimustele peaks vastuseid otsima on välja töötatud erinevad mudelid.

Gibbsi refleksioonimudel

Mudel koosneb kuuest etapist. Selle refleksioonimudeli efektiivsuse eelduseks on kõigi refleksioonietappide võrdne tähtsustamine reflekteerimisel. Mudelit võib kasutada nii individuaalse kui ka koostööl põhineva refleksiooni teostamiseks, kuid mõlemal juhul saab refleksioon alguse isiklikust kogemusest ja lõpeb personaalsete situatsioonist olenevate järeldustega
https://et.wikipedia.org/wiki/Gibbsi_refleksioonimudel.

Korthagen ALACT-mudel

https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/wp-content/uploads/joonis2.png

Antud mudel ((Korthagen & Vasalos, 2005) sobib refleksiooni struktureeritud protsessi kirjeldamiseks. (Nimetus tuleneb inglise keelsete etappide nimetuste esitähtedest). Selle lähenemise puhul refleksioonile on oluline tasakaalustatud fookus mõtlemisele, tundmisele, tahtmisele ja tegevusele). ALACT mudel kirjeldab refleksiooni protsessi struktuuri (erinevaid järgnevaid etappe), kuid ei kirjelda refleksiooni sisu.
https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/

„SIBULA“ mudel

https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/wp-content/uploads/joonis3.png

„SIBULA“ mudel iseloomustabki refleksiooni teist aspekti – sisu – näitab erinevaid tasandeid, mis võivad mõjutada õpetaja tegutsemist. Sisemised tasandid määravad isiku toimimise välimistel tasanditel (keskkond), kuid on võimalik ka vastupidine mõju, väljastpoolt sissepoole.
https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/

Refleksiooni toetavad meetodid

  • Kokkuvõtte kirjutamine -õppijatel palutakse kirjutada oma sõnadega kokkuvõte loetud materjali või kuulatud loengu põhjal. Ülesande eripära on, et väga täpselt määratletakse kokkuvõtte pikkus – näiteks 250 sõna või 25 sõna (üks lause). See suunab õppijaid otsima peamist ideed ja mõtet ning sõnastama selle väga täpselt.
  • Mõistekaartide koostamine sobib refleksiooniülesandeks, kuna see võimaldab õpitud materjali korrastada ja süsteemi paigutada. 
  • Rakendusvõimaluste tundmine – refleksiooni toetavad ka ülesanded, mille käigus õppija peab leidma õpitud materjali tähenduse iseenda jaoks: st selle vajalikkuse ning rakendatavuse oma praktilises tegevuses või tulevasel erialal. 
  • Lausete lõpetamine – refleksiooni toetava ülesandena saab kasutada ka lausete lõpetamise meetodit. Lause algused sõltuvad käsitletavast teemast, õppimise käigus kasutatud meetoditest ning refleksiooni eesmärgist. Lõpetatud laused võib esitada õpikeskkonna foorumisse või ülesandevahendiga, õpipäeviku või e-portfoolio sissekandena.
  • E-portfoolio e-õpimapp on õppimise ja hindamise meetod. Õpimapi kasutamise eesmärk on toetada õppija õpi- ja töökogemuste ja –tulemuste reflektsiooni ja seeläbi tuua välja tema tugevad küljed, unikaalsus, õpingute jooksul omandatud teadmised ja oskused. See aitab õppijal selgusele jõuda oma eesmärkides ja (õpi-)vajadustes ning soovides, aitab jälgida ning planeerida tal oma arengut, väljendada oma originaalsust ja loomingulisust. Õpetajal aitab õpimapi kasutamine suunata, jälgida ja hinnata õppija erialast arengut ning õpetamise efektiivsust. 
  • Õpijuhise struktuur
    https://sisu.ut.ee/aktiivope/%C3%B5pijuhise-struktuur-2

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.